Aktiivõppemeetodite e-kursuse raames on käimas viimase teema õppimine. 
Ikka ja jälle loen kaasõppijate postitusi foorumites - eriti mis puudutab ideid ja mõtteid mingisuguste uute ülesannete kohta. Ja ikka ja jälle püüan siduda ühte või teist näidet oma valdkonnaga. 

Ega tegelikult niisama tühja koha pealt ei olegi väga lihtne mingisugust ülesannet välja mõelda - samas kui loed natukene seda kes-mida-kuidas teeb, hakkab mõte täitsa tööle. Spikerdan niiviisi teiste ideede pealt.
 
Sõltumata sellest, millal sa oma asju tegema hakkad - üks päev jääb ALATI puudu.

24 tundi ööpäevas on mulle ilmselgelt vähe!
Ja eriti vähe on seda aega siis kui mingisugune tähtaeg hakkab lähenema.
Viimased nädalad on olnud täielik virr-varr. Uus normaalsus ongi see, et kõiki ülesandeid mida käesoleva kursuse raames on vaja teha, esitan viimasel päeval vahemikus 23.30 - 23.55. 
Ja asi ei ole üldse selles, et venitan asjade tegemisega või viilin kohustustest. Eks omajagu on asi selles, et lisaks kursusele "Aktiivõppemeetodid e-õppes" tegelen ka teise kursusega - "E-kursus - ideest teostuseni" ning lõppkokkuvõttes on õppimist ikka päris päris palju. Rääkimata käimasolevast õpetamistööst - e-kursus ja kontaktõpe.

 
Käimasoleva kolme nädala märksõna on rühmatöö.

Kokku tuleb ära teha kolm asja - esmapilgul tundub PÄRIS hirmuäratav.
Eile tegime esimese sisulise alguse asjale, rääkisime rühmatöö kaaslasega (Natalja) intervjuudest, mida peame kumbki tegema.
15 min juttu ja oi-oi kui palju uusi mõtteid korraga mu peas! Natalja lausa pakatas igasugustest ideedest ja küsimustest, mida kõike peaks ja võiks uurida. Tegelikult sellise rühmakaaslasega nagu Natalja on väga hea koos tööd teha - lihtne, pingevaba ja asjad saavad kuidagi märkamatult tehtud sest ideid aina tuleb juurde.

Nüüd pean kõigi oma kiirete tegemiste juures aega leidma ja eksperdiga intervjuu läbi viima.